Kirjutatud esmaspäeva hommikul, 2.oktoober 2023
Esmaspäev. Olen õnnelik, et valisin sellise hommiku. Hämaras toas, akna taga vaikselt valgenevas hommikus kajab mu peas eile-üleeile sadade noortega koos lauldud fraas: "Tänu, tänu, tänu, mu südamest voolab üle...".
Jooksen vanematekodust bussipeatusesse. Palvetan, et jõuaksin. Jõuan. Isa ju teab. Päris rongist maha ei jääks järgmise bussiga, aga jõuda on ikka parem. Mõne tunni pärast astun mõnisada kilomeetrit eemal õpetajana klassi, sh noorte neidude ette, kellega täna ilmselt vaatame üksteist teise pilguga kui nädal tagasi. Parimas mõttes. Kristliku kooli elu topeltrollide võlu. Nagu kunagi sõnastasin, umbes nii - hästi toimiva kristliku perekonna (kogukonna) üks tunnus on, et topeltrollid on head asjad. Õpetaja ütleb ikka, et "minu lapsed". Nüüd on nad veelgi rohkem omad. Pikki ega isiklikumaid vestlusi meil seekord küll ei olnud, aga see, mis oli, mida nägin nende noorte silmis, naeratustes, ülistushetkedel ja vähestes sõnades, mis öeldud said, oli absoluutselt piisav, et tänus Jumala poole hõisata nende eest ja nende pärast!
Nii et tõesti, tänu, tänu, tänu...nii noorte kui ka iseenda ja oma sõprade nädalavahetuse kogemusele mõeldes. Ohh, seda oli p a l j u!!! Hetki, mida ootasin, lootsin ja igatsesin. Ja palju teisi, mida soovida ega igatseda ei osanud, aga vajasin. Oli ülevoolavalt ilusat. Osa ka valusat, ausaid päriselu küsimusi - aga tänu Jumalale, ka vastuseid, prohvetlikke sõnumeid, tunnetussõnu täis eestpalveid!!
Kõike seda ja veel palju-palju muud oli Piiblipäevad 2023, PP Festival pealkirjaga "Miks mina?!". PP 45!!! Jah, 45 aastat! Jah, see on kestnud läbi nõukogude aja, pooleldi põranda all, sest Jumal on elav ja Tema töö läheb edasi, olgu ajad millised tahes!
Laulud olid seekord mitte nii väga meloodilised, aga sõnad seda enam kõnetavad, minu jaoks peaagu kõigis lauludes.
"Ja ma tantsin vabaduses mille andsid, ma laulan rõõmust, millega mind täidad. Ma hõiskan, et iga silm võiks näha, et oled hea!"
Kas midagi jõuab hiljem minu märkmikust ja mõtetest veel sõnadesse, seda ei tea. Aga tänu jääb. Ja teadmine, et neil päevil kogetu kannab meid veel kaua! Alati on midagi veel!
No comments:
Post a Comment