Hakates pildil olevat katki läinud küünlaklaasi koristama, tekkis hetkega üks võrdpilt (ja sealt edasi isegi mitu seost). Väga lühidalt: Mõnikord elus midagi läheb katki ja midagi samal ajal saab tervemaks. Ja see klaas oli täna minu jaoks sümbol sellest.
Ma lõpuni lahti ei seleta, see on hetkel veel liiga isiklik ja tundlik teema. Aga ehk leiab keegi mu mõttepiltidest endale ikkagi mõne julgustuse ja oma tõlgenduse. Igatahes, olukord oli selline: Küünlaklaas läks katki, sest seal põlenud küünal sulas liiga kokku ja leek läks lõpuks vastu klaasi. Minul oli samal ajal pooleli vestlus ühe targa ja toreda naisega. Vestlus, mis kindlasti mõne asja natukene tervemaks tegi. Sellega peab vist õppima elama, et vahepeal lähevad asjad katki ja samal ajal (vb midagi muud) saab terve(ma)ks.
Ja tegelikult ma juba enne olin vaadanud seda küünalt, ja aimanud, et see võib juhtuda, aga ikkagi ei kustutanud ära. Siiski, see, et ma hetkekski enne olin seda mõtet mõelnud, siis ei olnud see katki minemine nii ehmatav.
Siis ikka pühkisin killud kokku ja tuli uuesti meelde üks mitmeid kordi varem kuuldud võrdpilt, et Jaapanis oli/on katki läinud keraamiliste nõude parandamise tehnika, parandatakse kullaga (ok ma pole päris kindel enam, kas see ikka päris kuld on, igal juhul midagi kuldset ja hinnalist) ja sellisel viisil parandatud nõud on veelgi hinnatumad kui tavalised terved nõud. See pole nüüd mu enda võrdpilt, aga on ka varasemalt hästi tähenduslik olnud mu jaoks ja et see nüüd uuesti meelde tuli, oli kuidagi väga julgustav. - Et inimestena ka, me läheme katki, aga mõnikord just tänu neile parandatud kohtadele saame olla hiljem tugevamad ja erilisemad, hinnatumad.
Ja lõpuks, isegi kui ma ei oska alati neid mõtteid tagantjärgi väga selgelt kirja panna, siis juba selle loo sündimine ise oli mu jaoks üks ilus julgustuse hetk, sest need tähendamissõnad sünnivad alati mingites väga argistes situatsioonides ja just niimoodi ühe hetkega, et peas lihtsalt on see mõtte-pilt järsku ja neis hetkedes ma ka kogen, et Jumal on lähedal, et need on selliseid ilusad kingitused, sest ise, kuidagi tahtlikult ei saa selliseid mõttevälgatusi tekitada.
No comments:
Post a Comment