Lugu sündis: 26.11.2017
Panin täna selga pildil oleva kampsuni, välja minemisega oli kiire ja mõtlesin, et viskan lihtsalt mingi T-särgi alla, pole väga mõtet valida, et sealt kampsuni alt niikuinii ei paista. Võtsin kiirelt kapist valge koguduse särgi, mille peal on must rist. Ja üllatuseks avastasin, et paistab küll - kude on nii hõre, et rist paistab ka läbi kampsuni! (Sain selle kampsuni hiljuti, seepärast oli üllatus :)).
Nii tuligi pähe paralleel, et kristlastena peaks meie sees olev alati välja paistma, ka paksude riidekihtide alt. Et me ei peaks varjama/tohiks varjata Jeesuse risti mõju oma elus. Meie elu peaks olema selgelt erinev ja head tunnistust andev võrreldes mittekristlastega. (Loodan ja püüdlen selle poole, et olla ise selline "läbipaistev" ja aus kristlane, kuid ei julge ise hinnata, kas seda olen ka).
Teine mõte: tasub hoolega valida, mis meie sees on, mida oma ellu ja südamesse lubame, sest see paistab välja - ka siis, kui algul arvame, et ei paista!
Väga tabav!
ReplyDelete