Lugu sündis: 8.11.2017
Pärast taimede istutamist jalutasin veel korraks hobuste juurde, tall on minu majast ehk 100 m.
Alguses vaatasin kaugemalt ja avanes järgmine pilt:
Ehk siis vaadet mõnusale idüllile segasid aed ja valgesse kilesse pakitud heinapallid. Kuid siiski nautisin pilti, suunates oma pilgu kaugemal olevatele hobustele ja mitte aiale. See, mida ma näen, oleneb sellest, millisele kaugusele ma oma pilgu fokusseerin. Sellest, kuhu me vaatame, ei kao küll aiad ehk takistused/ebameeldivad olukorrad ära, aga võime siiski vaadata neist kaugemale ja takistustest hoolimata nautida kõike ilusat, mis meil on. Eluraskustes on alati meie valik, kas suuname oma pilgu meie ees seisvatele raskustele või raskuste taga seisvale Jeesusele. Ja kui siis aiale piisavalt lähedale minna, saab vaadata läbi aia ja nähagi ainult veel seda ilusat pilti. Ka Jeesusele lähemale liikudes näeme aina rohkem Teda ja aina vähem takistusi.
No comments:
Post a Comment