Lugu sündis: 8.08.17 Berliin-Tallinn lennukis
Vaatasin lennuki aknast välja ja mõtlesin, et ma ikka üldse ei mõista, kuidas lennuk saab lennata. Mu mõistus lihtsalt ei saa sellest füüsikast aru. Aga lahe, et sellest hoolimata võin istuda seal ja lasta lennukil end kanda. Jumalaga on sama. Ma ei mõista, kuidas ta kannab, kõiki Tema teid ja kuidas kõik toimib, aga Tema ikkagi kannab! Mul ei olegi vaja mõista, vaid usaldada!
Teine mõte: Pealpool pilvi paistab alati päike - kui lased Jumalal end kanda, on Sul mingi sügavam rõõm, kuigi ümber võivad olla ka tumedad pilved (ja see ei tähenda, et kurb ei või olla). Aga Sa tead, et päike on alati olemas.
Lood elust ja Jumala kogemisest, lood meie (minu) igapäevast. Lood, mis ehk kõnetavad Sind ka. Algselt sai see blogi loodud tähendamissõnade ehk piltlike mõistulugude kirja panemiseks. Aja jooksul on see arenenud ka kohaks, kus jagan niisama lugusid ja mõtteid oma elust, seega sai ka blogi aadressi ja kirjeldust muudetud.
Thursday, August 17, 2017
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Argipäeva imed
Argipäeva imed. Täitsa “juhuslikult” juhtub, et saan täna ühe armsatest kolleegidest koju viia ja sellega tema päeva logistika lihtsamaks te...
-
Olen Allikal Su poole sirutan käed, need on tühjad, Sa näed. Mu südant Sa tead, selgitama ei pea. Tulen risti alla ja palun ma Sind, oma arm...
-
Siit tuleb üks väga isiklik ja väga haavatav lugu. Palun, kui Sa vähegi saad, armas lugeja, suhtu sellesse õrnalt ja arm(ast)u(se)ga. Tegeli...
-
Ootamatud hetked keset Tallinna kesklinna. Roheline "müür" ja üle pika-pika aja ilm, mis päriselt tundub (peaaegu) soe. Igatahes...
No comments:
Post a Comment