Südamest

Lugu sündis: 14.09.17 3D koguduse juhtimiskoolis "Vedur"

Eile sain endale pildil oleva märkmiku. Ja see on täiega armas ja ilus! Emotsionaalne väärtus muidugi ka, aga tõesti, seda käes hoides oli esimene mõte "Oi, kui nunnu!" Kaaned on natuke pehmed ja lumivalged. Teine mõte oligi kohe, et ühest küljest väga ilus, teisalt see nii valgena ilmselt kaua ei püsi, eriti, kui hakkan seda kaasas kandma. Käsitöölisena hakkasin mõtlema, kas saaks seda millegagi katta, nii et ilus värske välimus püsiks (pole veel katsetanud). 

Tegemist siis 3D koguduse juhtimiskooli jaoks tehtud märkmikuga ning juba enne, kui eilne kokkusaamine lõppes, õnnestus mul märkmik juba veidi ära määrida. Mu käed olid kogemata pastakaga kokku saanud ja läksin kaane vastu ning oligi tindijälg peal :(. Mitte küll tugev, aga siiski, perfektsest valgest ei saanud enam rääkida.  Siis tuligi pähe võrdlus - teemaks oli parajasti meie süda ja selle puhtus (ülekantud tähenduses) ehk kõik see, mis toimub meie sees. Ning kõik me oleme ekslikud inimesed, keegi ei ole täiuslik ja seega ei ole ka kellegi meie süda täiuslikult puhas. Just nagu see märkmik - me oleme loodud imeliselt puhaste südametega, aga väikseimgi liigutus (tegu/mõte vms) rikub suure tõenäosusega juba selle südame puhtuse ära, nii nagu mina rikkusin oma märkmiku kaane juba esimese tunni jooksul, kui see minu käes oli. Isegi, kui ma mõtlesin, et tahan seda väga hoida puhta ja ilusana. Täpselt sama on ka südamega - me kunagi ei suuda ise hoida enda südant täiesti puhtana, ükskõik, kui palju me ka ei pingutaks. Selleks ongi vaja Jeesust/Jumalat, kellel on ainukesena võime meie südamed puhtaks teha või teisiti väljendudes, anda meile uus süda (kuigi see peab olema jätkuv protsess iga päev, sest ikka ja jälle me teeme oma südamed mustaks, tahes või tahtmata).

Sümboolsena huvitav oli, et kui üritasin pastakajälge maha hõõruda, muutus see risti kujuliseks (pildilt vist ei ole näha, aga jälg on logost üleval pool keskel).