Tänane lugu ei ole otseselt tähendamissõna, küll aga tahaksin igat lugejat veidi mõtlema panna. Need mõtted sündisid tegelikult esimest korda juba kevadel, kui ma ülikooli lõpetama hakkasin, tulid aga uuesti meelde viimaste nädalate jooksul samade inimestega suheldes.
Kaitsmise eel soovisid nii minu juhendaja kui üks kursaõde, kellega olime töö kirjutamise protsessis tihedamalt suhelnud, mulle muidugi parimat. Nad väljendasid seda sõnadega: "Ma hoian Sulle pöialt." ja "Ma mõtlen Su peale." Neid lauseid lugedes oli mul muidugi hea tunne, et keegi elab mulle kaasa, ja just, soovib parimat. Ja samas jäin mõtlema, et minu jaoks kõlasid need laused üsnagi tühjalt. Ei, üldse mitte tahtes soovide edasi andjaid maha teha! Absoluutselt mitte, sest see ongi parim, mida need inimesed said mulle anda - oma parimad soovid ja mõtted. Aga miks siis? Sest minu maailmas kõlaks sama mõte: "Ma palvetan Su eest." - Ja palve ei ole mitte ainult meie parimad mõtted, vaid nagu keegi tark on öelnud - palve liigutab kätt, mis liigutab maailma (tsitaati omistatakse internetis mitmetele inimestele). Ma olen nõus, et mõttel on jõud, aga ma arvan, et palve ongi tegelikult see, mida inimene tahaks sellises hetkes teha, osad inimesed lihtsalt ei tea seda.
Sama teema edasiarendusena - kuskile kevadesse jäi ka hetk, kus mäletan, et jalutasin ja palvetasin oma südames väga siiralt ja kirglikult ühe inimese eest. Ma ei mäletagi enam, mis see olukord oli, aga igatahes midagi sellist, milles mina praktilises mõttes midagi muuta, kuidagi aidata ei saanud, aga ometi elasin väga kaasa ja soovisin tema ellu positiivset muutust. Ja seega, ainus mida ma teha sain, oli palvetada. Jalutasin ja mõtlesin, et mida ometi teevad sellistes olukordades inimesed, kes ei oska palvetada, kes ei tea, et on olemas Jumal, kelle poole nad saavad oma murede/rõõmudega igal hetkel pöörduda?! Kuidas nemad hakkama saavad, kui otseselt midagi teha ei saa? Ilmselt nii ongi palju raskem elada. Mõtlesin neid mõtteid ja olin õnnelik ja tänulik, et minu elus on Jumal, kes on reaalne ja ma võin teada, et Ta tõesti kuuleb palveid.
Mida Sina sellistes hetkedes teed? Tahaksin anda Sulle täna kaasa teadmise, et palve on üks parimaid asju, mida teha. Ja et igaüks oskab palvetada. Lihtsalt ütle oma südames (või ka valjusti) Jumalale täpselt neid sõnu, mida mõtled või tunned, ütle välja oma igatsused ja soovid. Ta ei pruugi vastata alati nii, nagu meie tahame ja ootame, kuid võid kindel olla, et Ta kuuleb ka Sinu palvet.
No comments:
Post a Comment