Saturday, February 24, 2018

E: Eesti 100

Tänase päevasõna esimene lause oli: "Gott schreibt Geschichte und benutzt dafür Menschen!"
ehk emakeeles "Jumal kirjutab ajalugu ja kasutab selleks inimesi!"- Minu arvates ideaalne algus ja hea meeldetuletus Eesti 100.sünnipäeva hommikusse!

Sõidan hommikul läbi päiksekullas ja lumesäras Eestimaa ühest kodust teise. Tallinna bussijaam tervitab ja üllatab sinimustvalges õhupallirüüs. Meil on ilus riik, võin südamest hõisata! Jah, ma armastan Eestit. Jah, meil on palju asju, mis on valesti või saaks olla paremini. Aga mind on Eesti igatahes hoidnud ja üles kasvatanud õnnistatult ja hoitult ja tänasel kordumatul, pidulikul tähtpäeval tajub hing vaevalt-vaevalt seda imet. Meile on väga palju antud ja selle üle tasub uhke ning tänulik olla, tasub meie Eestit edasi ehitada ilusamaks ja paremaks. Ehitada eelkõige iseenda seest, sest Eesti on ikka inimesed.
Hümni sain pidulikult laulda juba eile Viimsi kooli aktusel, oma kalli klassijuhataja kõrval. Vaadates teda hiljem aktuse-etendusele kaasa elamas, mõistsin taas, kui palju ma seda naeratust armastan! Täna heliseb hommikust saati südames "Hoia, Jumal, Eestit...!"

Vaatan oma toa aknast meie majal lehvivat sinimustvalget ja olen tänulik, et täna võivad sinimustvalged vabalt ja kartmata lehvida ja kaunistada kogu Eestit. Ma olen sündinud paar kuud peale taasiseseisvat Eesti Vabariiki ega tunne isiklikult seda aega, kui sinimustvalget pidi peitma või salaja lehvitama. Ometi on see aeg vanemate elu ja juttude kaudu piisavalt lähedal, tajutav ja meeles vähemalt neil pidupäevadel, kui mõtleme tagasi ajaloole. "Tulevikul on ajalugu", lugesin eile bussipeatuses olevalt Euroopa kultuuripärandi aasta plakatilt. Imeliselt sügav lause minu arvates. Tänulik neile, kes seda ajalugu on loonud nii, et täna võime elada vabas Eestis!



Päeval sain olla osa Kolgata koguduses toimunud EV 100 ülistus-ja palveteenistusest, mis oli liigutav, ilus ja pidulik, samas mõnelgi hetkel tõsine ja mõtlemapanev. Alguseks saigi kõik koos lauldud "Hoia, Jumal, Eestit!" ja kõige viimaseks lauluks hümni.
Pärast ühine koosviibimine osaga 3D koguduse inimestest.

See ongi minu Eesti: minu Jumal, minu perekond, minu kogudus ja sõbrad, Eesti loodus.

Üks imeilus video Daniel Levilt ka siia lõppu:
https://www.facebook.com/daniellevimusic/videos/1005425612947636/

No comments:

Post a Comment

Väikesed olulised hetked ja mälestuste "üle kirjutamine"

Tänases oli üks huvitav ilus-valus-omamoodi eriline hetk. Teiste jaoks väike ja argine, minu jaoks sel momendil palju suurema tähendusega.  ...