Lugu sündis: 15.02.2017
Läksin täna õhtul KUSi (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) ülistusõhtule. See asub Annelinna taga otsas ehk piirkonnas, mida ma peaaegu ei tunne. Olen seal majas küll paar korda käinud, aga üsna ammu ja mitte bussiga ega pimedas. Mul oli teada õige bussipeatus, kus maha pidin tulema ja sellega sain ilusasti hakkama. Samuti olin kaasa pildistanud kaardi, et kuhu edasi minna. Kuna maja kui selline (mismoodi see välja näeb) oli mul meeles, mõtlesin, et mis see siis on, kindlasti jõuan kohale. Kuid juhtus nii, et mu orienteerumisoskus vedas alt, st ma ei lugenud kaarti õigesti ja sain üsna tükk aega ekselda. Alguses ei olnud seal õhtustel tänavatel ka kedagi, kelle käest küsida. Siis jõudsin järgmisse bussipeatusesse ja küsisin seal olevatelt inimestelt teed, aga nemad ka täpselt ei teadnud. Otsustasin minna tagasi peatusesse, kus maha tulin, seal bussipeatuse kaarti vaadata ja uuesti nö sihti seada proovida, et ehk ikka õigesti aru, mis pidi kaarti vaatama pean :D. Sel kaardil kahjuks otsitavat tänavat märgitud polnud. Olin juba üsna nõutu, üksinda Annelinna vahel ekselda natuke kõhe ka. Lisaks unustasin telefoni koju, nii et sõpradele, kes juba seal olid, ka helistada ei saanud. Siis tuli meelde, et miks ma ei palveta?! Palusingi kohe, et Jumal, ma tahan kohale jõuda, palun saada mulle keegi inimene, kes oskab juhatada vms. Hakkasin siis minema uues suunas (mis tegelikult oli küll juba õige ka, aga pole ikkagi kindel, kas ma üksi oleks tee leidnud) ja üsna kohe tuli üks tüdruk, kellelt küsisin ja selgus, et tema läheb ka samale üritusele ja teab hästi, kus see asub! :) Nii et tema oli täna õhtul mu palvevastus. Pärast mõtlesin, et elus võib ka nii olla - arvame algul, et teame, kuidas jõuda soovitud sihtkohta, hakkame enesekindlalt minema, aga siis selgub, et vist ei olegi päris õige tee...hakkame nõutult ekslema ja tihti ei tule kohe pähegi, et saame ju palves Jumalalt abi küsida! Aga kui seda lõpuks teeme, aitab Tema leida õige tee, näiteks saates kedagi, kes oskab meid juhatada, ehk tuleb meiega kooski.
Lood elust ja Jumala kogemisest, lood meie (minu) igapäevast. Lood, mis ehk kõnetavad Sind ka. Algselt sai see blogi loodud tähendamissõnade ehk piltlike mõistulugude kirja panemiseks. Aja jooksul on see arenenud ka kohaks, kus jagan niisama lugusid ja mõtteid oma elust, seega sai ka blogi aadressi ja kirjeldust muudetud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Väikesed olulised hetked ja mälestuste "üle kirjutamine"
Tänases oli üks huvitav ilus-valus-omamoodi eriline hetk. Teiste jaoks väike ja argine, minu jaoks sel momendil palju suurema tähendusega. ...
-
Siit tuleb üks väga isiklik ja väga haavatav lugu. Palun, kui Sa vähegi saad, armas lugeja, suhtu sellesse õrnalt ja arm(ast)u(se)ga. Tegeli...
-
Jumal üllatab. Ja kingib ja tervendab. Ka inimeste kaudu, kes ei ole isegi kristlased. Ehk sain täna ühe väga erilise kogemuse osaliseks. ...
-
Tänases oli üks huvitav ilus-valus-omamoodi eriline hetk. Teiste jaoks väike ja argine, minu jaoks sel momendil palju suurema tähendusega. ...
No comments:
Post a Comment