Täna ärkasin korraks hommikul kl 5 paiku üles - hakkas juba valgeks minema. On maikuu. Samas eile sadas lund. Ma ei tahtnud kella vaadata (peale selle loo sündimist minu peas alles vaatasin), aga mõtlesin, et ei tea, kaua veel magada saab. Siis teadvustasin, et on ju alles hämar, kl 7 (kui tõusma pidin) on aga täitsa valge juba, seega ilmselt aega on. Siis tuligi mõte, et küll on hea, et hoolimata heitlikust ilmast on Päikese rütm ikka aastast aastasse täpselt sama - sadagu maikuus lund või olgu 30 kraadi sooja, Päike käib samal kuupäeval ikka sama kõrgelt. Seega võib seda valgusallikat usaldada, ükskõik, mis olukord meid ümbritsevas keskkonnas parajasti valitseb.
Sama on Jumalaga. Ta on muutumatult hea ja me võime Teda alati usaldada, Tema valguse järgi otsuseid teha ja elus oma samme seada. Ükskõik, kas meie ümber piltlikult öeldes sajab lund või paistab päike. Ka siis, kui tuleb ebameeldivat kevadist lund meie ellu, ka siis, kui me ei saa usaldada väliseid tingimusi, võime olla kindlad, et Jumal on siiski muutumatu ja usaldatav allikas. Just nii, nagu Päike on igal hommikul sama kõrgel (vastavalt kuupäevale), olenemata sellest, milline on parajasti ilmastik.
No comments:
Post a Comment