Pikk ja suhtlemisrohke päev oli seljataga. Hilisõhtul tundsin, et tahan sõna otseses mõttes natuke rahu ja vaikust (kuigi kogu suhtlemine ja melu oli väga tore, aga lihtsalt väsisin sellest ära veidi). Läksin õue ühte istumiskohta, mis oli laagripaigast mõnikümmend meetrit eemal, metsa sees ja samal ajal järve ääres. Seal ei olnud küll päris vaikne, aga ikkagi hea omaette oli. Väljas oli juba pime. Vaatasin kuud ja mõndasid pilvede vahelt paistvaid tähti. Ma tihti imetlen kuud (või ka päikest) ja kipun unustama, et kuud kui sellist tuleks imetleda vaid kui loodut ja tõeline imetlus peab kuuluma Loojale. Siis üritangi kuu imetlemise asemel rohkem Tema poole pöörduda. Seal nii mõtiskledes tuli mulle järsku pähe, et jah, Kuu on loodu. Ja kuigi see on palju väiksem valgusallikas kui päike, paistab ta pimedas öös, lisaks veel tähed. Ehk siis ülekantud tähenduses - isegi kui me oleme parajasti pimeduses, raskes kohas oma elus, pole see kunagi täielik pimedus, sest Jumal on loonud ka öösse valgusallikad, mis sest, et palju väiksemad kui päeval (heal ajal). Ja isegi kui on parajasti pilves ilm või nt sa oled paksus metsas ja tõesti hetkel ei näe ühtegi, isegi kõige väiksemat valgusallikat, siis need on ikkagi olemas tegelikult ja varem või hiljem tuleb valgus pilve tagant välja või Sul on tegelikult alati võimalus minna välja sealt pimedast metsast. Wow!
Ma olen alati nii rõõmus ja tänulik, kui mulle mõni selline (eriti loodusega seotud) tähendamissõna pähe tuleb.
Foto on tehtud 6. jaanuaril 2016 Tartus, paistavad (tol hetkel veel valmiva) ERMi tuled.
No comments:
Post a Comment