Katkised kohad meie elus

Katkised kohad meie elus 1.osa - haavade märkamine, õige "diagnoosimine"

 9.10.16  Lugu sokiaugust. Tähendamissõna, mis sündis tegelikult juba eelmisel nädalal, kuid auk jäi parandamata, lugu kirja panemata ja täna hommikul panin need sokid uuesti jalga ning märkasin uuesti seda auku. - Auk oli ebatavalises kohas (jalalaba peal), sokid musta värvi. Alguses arvasin mitu korda, et see on mingi puru (sest sellisesse kohta ju tavaliselt auku ei teki) ja proovisin seda ära pühkida. Esimesed 2 korda - mitmel erineval päeval, kui neid sokke kandsin - ei saanudki ma aru, et tegemist on augu ja sealt paistva heleda nahaga, mitte lihtsalt valge puruga. Kolmandal korral alles vaatasin veidi põhjalikumalt ja taipasin, et see on tegelikult hoopis auk ja vajab seega rohkem tegelemist kui juhuslik puru, mille saab lihtsalt ära pühkida. - Kindel fakt on, et see auk tuleb kinni nõeluda, iseenesest ei kao see kuhugi, vaid läheb hoopis suuremaks. Siit tekkiski paralleel, et meie eludes/südametes on ka katkisi kohti, mida me võib-olla mõnikord isegi ära ei tunne, et need on tegelikult tõsised vigastused, mille parandamiseks ei piisa lihtsalt selle välise negatiivse, emotsioonide jm nö ära pühkimisest, endast eemale heitmisest ja unustamisest. Me ei märka/oska märgata, et see haavumine, solvumine, vihastumine, kellegi ebaõiglane kohtlemine meie suhtes vms on tegelikult meie südamesse haava lõiganud/torganud ja peame sellega tegelema tõsisemalt, et süda saaks taas terveks. Just nii, nagu sokiaugu parandamiseks kohe kuidagi ei piisa ainult peale vaatamisest, ei piisa pealiskaudsest tegutsemisest ka südame tervenemiseks.

Katkised kohad meie elus 2.osa - haavade parandamine

09.10.16  Täna päeval parandasin ühte pappkasti (õunte korjamiseks, sest paremat, tervemat kasti polnud võtta). Kasti küljed olid juba päris katkised, 2 nurka lausa lõpuni lõhki. Teipisin siis seda kasti korralikult, sain ta kasutuskõlblikuks küll. Aga ega ikka päris hea ei ole. - Meie eludes on ilmselt (vähemalt enamikel juhtudel) samamoodi. Kui juba midagi on katki, mingid vead on tehtud, suhted rikutud, võimalused mööda lastud jne - siis jah, me saame ja peamegi neid parandama ja võib saada ilusti hakkama ka nende parandatud kohtadega - sest ma ei taha susugi öelda, et vigu ei või teha, sest me kõik teeme vigu ja [vaimses mõttes] täiesti perfektselt tervet inimelu vist ei saagi olemas olla - aga peaksime olema siiski ettevaatlikud ja proovima suuri prohmakaid vältida, sest parandatud kohtadest jäävad alati mingid jäljed ja sealt on raskem edasi minna kui siis, kui me poleks viga/katkist kohta üldse tekkida lasknudki.