Lugesin äsja sellist artiklit: https://www.err.ee/1609052144/ravimiamet-homoopaatiliste-ravimite-apteegis-keelamine-muret-ei-lahenda
Loe artikkel kõigepealt läbi palun, muidu pole minu postitust mõtet edasi lugeda.
Tavaliselt ma sellistel teemadel avalikult sõna ei võta. Ei taha konflikti kiskuda ja tunnen, et pole piisavalt pädev. Muidugi lõpuni pädevaks ei tembelda end tänagi antud artikli teemal. Siiski täna tahan sõna võtmisega riskida. Olge siis leebed palun. Aga arvestan, et tulgugi vastuolulisi arvamusi/hukkamõistu. Süda tahab kaitsta seda, mille headuses olen veendunud enda ja mitmete kaasinimeste kogemuste, isiklike lugude põhjal. Lisaks artikli fookus on minu arvates täiesti vale, ebaloogiline ja alusetult homöopaatiat mustav/süüdistav. Austan üldiselt artiklis arvamust avaldavat dr K.Jollerit ja tema sõnavõtte, aga siinkohal ei suuda kuidagi mõista ega saa paljuga nõus olla...
Miks ütlen, et artikli fookus on vale...kohe alguses on toodud välja väikese lapse lugu, kelle ema üritas tema tõsist terviseprobleemi ravida homöopaatiaga ja lapse ei jõudnud õigel ajal vajaliku abini ning on nüüd haiglas. Kurb ja väga kahetsusväärne. AGA juhiks tähelepanu, et kahju ei teinud lapsele ju mitte homöopaatia ise (midagi, mida ta ema talle sisse söötis), vaid ema uskumus, et muud abi pole vaja! Ja see on totaalselt teine asi!! Umbes sama nagu väita, et peaksime perearstid ja psühholoogilised abiliinid kaotama, sest inimesed ei jõua muidu õigel ajal oma akuutsete probleemidega kiirabisse/EMOsse või psühhiaatriahaiglasse. Absurdne ju [ja olen teadlik, et Eestis probleem pigem vastupidine, et kiirabisse helistatakse liiga kergekäeliselt, aga see on teine teema. Analoogia antud piltikus näites ehk jääb siiski mõistetavaks].
"Jolleri sõnul on vale homöopaatilisi preparaate ravimiteks nimetada, sest nad ei ravi midagi ja sisaldavad heal juhul vaid mälestust mingist toimeainest." - Jah, nimetage kuidas tahes, ei ole vaja ravimiks nimetada, AGA need ravivad. Ja ongi head asjad just seetõttu, et toimeaine kogus on imeväike ja seega kahju nendega suht võimatu teha. Ma ei saa ka sellest toimemehhanismist tänaseni päriselt aru, aga...me ei pea ka automootori tööpõhimõttest aru saama selleks, et autoga sõita, eks? Homöpaatilised preparaadid ravivad teatud juhtudel paremini kui tavameditsiini ravimid. Olen ise saanud palju abi nii igapäevase pikaajalisest magamatusest tuleneva iivelduse kui sõiduiivelduse korral. Tean isiklikult mitmeid lugusid, kus just homöpaatiast on (viimases hädas, olles katsetanud kõike muud!) saadud abi tõsiste nahaprobleemide korral, olles eelnevalt tulutult katsetanud paljusid tavameditsiini vahendeid, sh hormoonsalve jms (suht karm kraam). Jah, absoluutselt on vaja kaaluda ja targalt otsustada, mis hetkel võib sellest abi olla ja millal peaks pöörduma millegi kangema poole, vajadusel kohe ja kiiresti, aga seetõttu ei tohi homoöpaatia mõju olematuks väita!
Ja see väide on ka ikka üsna imelik, kogu lugupidamise juures dr Jolleri hariduse ja arstide vastu: "Joller rääkis, et homöopaatia soovitajaid leidub ka arstide seas. Sellisel juhul peaks patsienti teavitama ka sellest, et tegu on mittetõenduspõhise ravimiga ning vahetama uksel sildi "Perearst" mõne muu, kohasema tiitli vastu." - Vabandust, aga kas meie meditsiinisüsteemis ei ole enam absoluutselt paindlikkust? Üks õige, must-valge lahendus kõigile! One size does not fit to all!! Loomulikult peab arst midagi soovitades selgitama, mida ja miks ta soovitab, absoluutselt. Võimalikult hästi patsiendile ära selgitama selle variandi toimimispõhimõtte, plussid ja miinused. Tutvustama teisi variant. Jah, palun, tehke seda. AGA väita, et perearst, kes homöpaatiat soovitab, ei tohiks end perearstiks nimetada...minu meelest lausa solvav. Millegi alternatiivse soovitamine ei võta ju tema meditsiiniharidust ära?! Ravimtaimeteed ka enam perearst soovitada ei tohi, sest pole tõenduspõhine?? Oh, appi, kuhu me jõudnud oleme. Kurb hakkab. Jätkem äkki inimestele ikka mingi valikuvõimalus. Informeeritud nõusolek, on meditsiinis termin, kui ma ei eksi. Ehk ka informeeritus alternatiividest? Ausalt ja avatult?
Ma ei ütlegi üldse, et homöopaatia peaks olema nö samal pulgal tavameditsiiniga (mille üle ka artiklis Saksamaa näitel diskuteeritakse). Ei pea, üldse. Aga jätkem ka sellele võimalus. Jätkem inimestele võimalus näha kastist välja ja teada ka arstikabinettides ja akadeemilises hariduses toimuvast midagi erinevat.
Ja lõpuks: "[Homöopaatiliste preparaatide] pakendil või pakendi infolehel, ei ole kirjas spetsiifilisi näidustusi. Ka ei ole homöopaatiliste toodete puhul pakendil või selle infolehel kirjas näidustusi." - Mnjah...ei ole tõesti kirjas...ei ole, sest meie kehad ja nende toimimine on nii palju komplekssem ja keerulisem, mitmetahulisem kui tavameditsiini suhtumine "konkreetne tablett ravib konkreetset sümptomit". Keerulisem, sest sama sümptomi põhjused võivad olla eri juhtudel väga erinevad. Homöopaatia arvestab sellega.
Üks väheseid mõistlikke lauseid, millega saab nõus olla, on artikli viimane lause: "Ravimiameti kinnitusel saab niisuguseid [homöopaatilisi] tooteid seega kergesti teistest ravimitest eristada ja neid tuleks kasutada vastava eriharidusega arsti järelevalve all." -See lause ju kinnitab otsesõnu, et on olemas eriharidusega inimesed (ma isegi ei ole kindel, kas neid tohiks arstideks nimetada, tõsi), kellel on nende preparaatidega tegelemiseks pädevus olemas!
Jätan siia artiklile vastukaaluks uurimiseks ühe informatiivse lehekülje: https://www.homoopaatia.ee/
Kui võimalik, olge minu sõnavõtule reageerimisel armulised, palun. Aga sõbralikult ja austavalt vaielda tohib. kui kellelgi on nt negatiivseid kogemusi homöopaatia mõjuga, isiklikud lood on teretulnud. Positiivsete kogemuste lood samuti. Hoiame üksteist. Maailmas on niigi palju kurjust, ei pea üksteist "ära sööma" või "hammustama", kui oleme ka erinevatel arvamustel.
P.S. Tegemist on täiesti isikliku arvamusavaldusega ja palun seda arvamust mitte siduda ühegi organisatsiooni, ei vaimuliku ega ilmalikuga, millega mina seotud olen.
No comments:
Post a Comment