Risti all on olla hea,
enam kahtlema ei pea...
Mis edasi tuleb, luuletuses ja elus, seda ei tea. Aga täna on hea, väga hea (tegelikult juba paar kuud on hea). Õnnistatud, armastatud olemise ja vabaduse tunne.
Laenates Einike Pilli sõnastust, täna on preemiapäev. Täna sai seal risti all tehtud nii mõnigi võrratu pilt kallite inimestega. Täna laulsid ja etlesid seal meie armsad lapsed. MEIE. Sest see kool on tõesti perekond, kogukond. Täna oli selle risti all ja ümber ääretult palju tunnustussõnu, naeratusi, tänukallistusi
. Süda on täis tänu, ülevoolavalt. AITÄH!Ma olen hetkede ja detailide inimene. Niisiis kõige muu imeilusa ja armsa sees tõusid esile üks tabatud pikk pilk, üks silma vaatamine, mis oli sel hetkel täpselt nii parasjagu kaugel, et ma ei ole 100% kindel, kas lugesin selle tähendust õigesti, aga kui jah, siis selles hetkes oli... kokku võetud kogu möödunud õppeaasta. Tänuga, siirusega, südamlikkusega. Ja teine hetk L.-ga, kus tema suust, kes mind ja minu õpilasi sel õppeaastal päästis, tulid tänusõnad, mis olid konteksti arvestades väga üllatavad. Seda enam tähenduslikud. Ja hetk õpilasega, kes mind nii ootamatult ja siiralt tänas ja kallistas ühe pisikese kingituse eest, mille talle eile järeleksami tegemisel julgustuseks jätsin. Öeldes, et just tänu minule sai ta selle eksami tehtud! No ta liialdab muidugi. Aga nii tänulik!! Just selline "ingli tüüpi tüüp" (Liina L.
kunagiste sõnadega) ma tahaksin olla. Küllap ma olen selliseks loodud.
#südatäistänu #ALATIonmidagiveel #jumalariiklikudkogukonnad #paradiisonsuhetes #aktus #parimkollektiiv #tkp #ARMjaIME
#Jumalateed
No comments:
Post a Comment