Meelespead on ühed mu lemmiklilled. Tõin täna mõned õied aiast tuppa. Loodetavasti aitavad nad mul meeles pidada, et:
- Varsti on suvi ja saab pikemalt/rohkem puhata.
- Neist "koerpoistest", kellega ma täna õpetajana hakkama ei saa, kasvavad suure tõenäosusega ühel päeval täitsa tublid ja toredad noormehed.
- Mul on jätkuvalt maailma parimad kolleegid - kes lohutavad ja aitavad poistega vestelda ja kelle juurde võib minna eestpalvet paluma ja kes oskavad palvetada nii, et ruum tõesti täitub tuntava Püha Vaimu kohalolu ja rahuga ja siis saan juba päris okeilt järgmisse tundi minna. - Need inimesed mu kõrval on SUUR tänupõhjus!
- Teiste klassidega on ju kõik hästi ja nendega on järjest toredamad ja sisulisemad suhted.
- See on okei, kui õpetaja maikuuks ära väsib ja 2/3 tööpäevadest tunneb, et ei jaksa ja ei taha enam.
- See on okei, kui väsimuse põhipõhjused on tegelikult kusagil mujal kui koolis.
- Millalgi tuleb hetk, kus saavad ka need asjad rohkem tasakaalu.
- Ma olen Jumalale ikkagi täpselt sama kallis (ja oma sõpradele ka), kui ma ka oma töiste asjade jm kohustustega sugugi nii hästi toime ei tule, kui ma tahaksin [isegi siis, kui seda on tihti raske päriselt, sh tunde tasandil omaks võtta].
- Kui suudad välja magada, on juba palju paremini, kuigi see ei lahenda sisulisi küsimusi.
- Kui mõelda korraks aastake tagasi, siis on kõik praegu ikka täiesti hästi.
- Vt uuesti esimene punkt.
No comments:
Post a Comment