Kirjutatud-kogetud 14.07.2023
Ma läksin igatsuse ja võimalikult avatud südamega, kindlasti. Lootsin kogeda elavat Jumalat nii, nagu see argipäevas enamasti ei õnnestu. Kogesin, absoluutselt, kuigi ehk veidi teisel viisil, kui inimlikult oskasin soovida. Aga kõige ilusam ongi, kui Jumala Vaim saab vabaduse teha asju just nii, nagu Tema õigeks peab. Kui see täiesti võõras mees tuleb minu juurde (ja mitte vähetähtis pole fakt, et me istume lihtsalt saalis, mitte ei ole eestpalve järjekorras vms), ei küsi midagi ega tea isegi mu nime, prohveteerib-palvetab minu elu üle, öeldes muu hulgas lause, mis oleks enam-vähem viimane asi, mida ise oma usuelu kohta väita julgeksin: “Sa oled olnud ustav.” Wow. Vaid Jumal ise teab, ja mõni lähem kaasteeline võib ehk veidigi mõista, k u i üllatav, kinnitav ja julgustav see lause minu jaoks on. Kui võtta eeldusena, et see tuleb otse Jumalalt. Ja muidugi, prohveteeringud tuleb alati ise läbi katsuda, aga oskamata seda selgitada, miks, usun, et see tuli päriselt Jumala südamest, lihtsalt selle mehe suu läbi. Ja veel ütles ta mitmeid asju, mida ma kunagi ise enda (vaimuliku) elu kohta mõelda ega ka igatseda pole osanud. Pean üle kuulama ja läbi palvetama, kas see on tõesti midagi, millest kinni haarata. Sest, nagu ta kenasti meile kõigile meelde tuletas/selgitas - prohveteering ei ole üldjuhul midagi, mis täitub tingimata ja alati, olenemata meist endist. Meie osa on ka, liikuda, tegutseda, olla Jumala partnerid selles, mida Tema tahab teha.
*
Ja veel kuidas Brian ütles mulle, kui oli (üldine) palveaeg ja lühidalt palus kõigil, kes püsti tõusid tervenemise eest palvetamise pärast, öelda oma teema, ja mina ütlesin “mental health and sleep issues”, siis ta vaatas mulle otsa ja ütles, et tema ema tervenes vaimse tervise probleemist ühe palvega! Julgustav hetk igal juhul, mis muud!
#ALATIonmidagiveel #aitähTaevaIsa #igatusonilus #südatäistänu #päriselujagades #paradiisonsuhetes
Wow. Aitäh, et ma tulin tagasi Tartusse nendeks päevadeks. Ei, enam ma ei ole kurb, et ei saanud hetkel Saaremaal kauem olla. Ju siis ikka oli õige tunnetus see rahu, mis minusse hetkega tuli juuni lõpus, kui olin eelneval perioodil palju kaalunud ja olnud rahutu seepärast, et pean juba 13.juuli tagasi olema ühe mitte-nii-meeldiva kohustuse tõttu (kaalusin ka võimalust paluda, kas saaks seda kohtumist virtuaalselt teha, kuid ei jõudnud selle küsimiseni kunagi). Aga kui ma siis kuulsin, et sellised teenistused on tulemas ja nägin teiste elevust, kes seda meest varem on kohanud, siis oli hetkega asi otsustatud, et okei, ma tulen ikka tagasi.
Kui tahad ka sellist karismaatilisemat sorti ülistus-ja palveteenistust kogeda ja näha prohvetlikku ja tervendamise andi toimimas, siis on Sinulgi see võimalus homme (laupäeval) kl 17 või pühapäeval kl 11 (Maranata kogudus, Teguri 17). Ülekanne on ka, aga see pole ikka päris see.
No comments:
Post a Comment