Lugu sündis: 21.01.2018
Minu koolivaheaja "tee midagi muud kui tavaliselt"-meelelahutus on 1000-tükilise pusle kokku panemine. Nagu näete, ma pole eriti kaugele jõudnud, aga täitsa tore on vahelduseks. Elu on ka mõnikord nagu pusle. Esimene foto on tehtud siis, kui ma täna juba mõnda aega pusinud olin. Alustades olid koos mõned u 3-5 tükist koosnevad üksused. Esialgu eriti ei edenenud, aga siis järsku hakkasin nägema, et mõned üksused tuleb hoopis 180 kraadi teist pidi pöörata, ja siis läksid nad teistega kokku. Vahel tuleb täiesti teistmoodi vaadata, et hakata nägema õigeid seoseid. Edasi pusisin veel veidi aega, kuni taas järsku - tekkisid järgmised seosed ja juba koos olevad tükid läksid omakorda omavahel kokku! Ja lõpuks hakkasin nägema, et kõik kolm üksust sobivad ka omavahel ja lähevad veel raami külge ka (viimane foto)! Jess, milline eduelamus! :) Seejuures oluliselt palju tükke ma vahepeal karbist juurde ei otsinud. Elu (ja eriti elu Jumalaga) võib ka vahel olla selline, et pusid ja pusid tükk aega ja justkui midagi välja ei tule, midagi väga ei liigu. Aga siis - järsku hakkad nägema seoseid, kogu pilt läheb paika ja näed iga tükki eelnevast tegutsemisest ideaalselt oma kohale sobitumas!
No comments:
Post a Comment