Olen vanematekodus, mu vend tuleb minu tuppa:
"Sul šokolaadi on või?"
Mina: "Ei...Mis Sul on pakkuda või?" (natuke segaduses)
Läheb oma tuppa ja toob mulle šokolaadi.
Wow, nii armas!
Vanasti ta tegi vahel hoopis nii:
"Šokolaadi tahad või?"
Mina: "Jaa."
Vend: "Mine poodi ja osta!" (irooniliselt)
**
Tol hetkel mulle šokolaadi pakkudes kinkis mu vennake (tegelikult ta on minust vanem! :)) mulle enese teadmata ühe võrdpildi - ma ei julge küll midagi väita oma venna suhte kohta Jumalaga, aga koguduses on ta käinud ja igal juhul on viimaste aastatega muutunud paremuse suunas nii mõneski suhtumises! Minu arvates need kaks ülaltooodud dialoogi illustreerivad väga hästi suhtumise muutust inimeste elus Jumalata vs Jumalaga - see irooniline enda arust nalja tegemine on suhtumine ilma Jumalata, päriselt lahke jagamine on justkui ellu ja inimestesse suhtumine koos Jumalaga elades.
No comments:
Post a Comment