Sunday, October 4, 2020

Nähtamatud löögid

 Lugu sündis 2.09.2020


Vaata neid ülemisel pildil olevaid pirne. Tunduvad ju täiesti korralikud, potentsiaalselt maitsvad pirnid, eks? Mulle ka. Ka päriselus (mitte vaid pildil) tundusid need väljast vaadates täiesti korralikud ja head. Aga asjad pole elus alati nii lihtsad ja ilusad, kui väljast paistab. Pirnide lugu on järgmine: augusti viimasel nädalavahetusel olid mul vanemad külas, sõitsime ringi erinevates kohtades ja muu hulgas saime ühest aiast suure kastitäie potentsiaalselt väga maitsvaid, mahlaseid pirne, ma pole Eestis selliseid - ja veel nii suuri - varem näinudki! Aga pirnipuud olid väga vanad ja kõrged. Mõned pirnid olid küll ise maha kukkunud ja korjasime need üles, aga suurema osa raputasime alla. Osad pirnid said kõrgelt kukkudes ja teele ette jäävate okste pihta põrkudes ka väliselt viga, aga enamus tundusid kokku korjates veel igati ilusad ja terved. Nad olid veel veidi toored, st kõvad, aga tundus, et kasti seisma pannes saab neid veel tükk aega mõnuga süüa. Esimesed paar päeva saigi (kuigi nad ei olnud muidugi veel päris valmis ja pehmeks jõudnud saada). Aga juba 2.septembril, st kolm päeva peale korjamist...olid kõik järele jäänud pirnid väliselt küll ilusad - nagu ülemisel pildil näha, aga seest....


Ehk siis pirne käega katsudes olid nad väga (üleliia) pehmed ja lahti lõigates avanes selline pilt - pirnid olid kõik pruunid ja pehmeks läinud. Nii palju kui minu loogika ütleb, siis said pirnid neist tugevatest alla kukkumise löökidest nii palju kannatada, et kohe see küll tunda ei andnud, aga hiljem oli tulemuseks see, et süüa need tegelikult enam ei kõlvanud. Pirnid ei olnud loodud sellistele löökidele vastu pidama. Esiteks oli mul muidugi tohutult kahju, et suur kastitäis maitsvaid pirne lihtsalt ära tuli visata. Teiseks aga jäin mõtlema, et inimeste eludes võib ka tihti nii olla - me saame kusagilt mingi löögi (ma pigem ei mõtle füüsilist, vaid vaimset/hingelist lööki), nt keegi ütleb meile midagi valusat, elame läbi mõne raske olukorra vms, ja esmapilgul võib-olla isegi ei saa aru, et see nii palju mõjus (nii nagu pirnid ei muutunud pehmeks kohe samal päeval), aga hiljem võime taibata, et see on teinud rohkem kahju, kui arvasime. Veel enam aga - kaasinimesed ei näe neid lööke ja nende mõju meie eludes ega taipa nendega arvestada, sest väljastpoolt paistab ju kõik väga hästi olevat.
Olgem siis üksteise vastu hellad (üleskutse täpselt samamoodi mulle endale), sest me ei näe, milliste löökide mõju kaasinimesed tegelikult endas kannavad!


Väikesed olulised hetked ja mälestuste "üle kirjutamine"

Tänases oli üks huvitav ilus-valus-omamoodi eriline hetk. Teiste jaoks väike ja argine, minu jaoks sel momendil palju suurema tähendusega.  ...